Kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna, väärtustamine ja säilimise tagamine järeltulevatele põlvedele.

 

2. VISIOON

Kultuuripärand on väärtustatud terviklikult, vaimne ja aineline pärand ei ole lahutatud.Kultuuripärandi tervikliku väärtustamise saavutamiseks ja vaimse ning ainelise pärandi lähendamiseks on toimunud etapiline üleminek kultuurimälestise objektipõhiselt kaitselt keskkonnaalasele kaitsele.

 

Ühiskonnas on saavutatud kokkulepe kultuuripoliitika aluste osas, milles muinsuskaitse roll on kinnistunud ja valdkonna jätkusuutlik areng on tagatud läbi stabiilse rahastamise. Arusaam muinsuskaitsest kui kultuuri järjepidevuse ühest tagajast on ühiskonnas mõistetav ja väärtustatud. Muinsuskaitseline mõtteviis ja eesmärgid kajastuvad  erakondade tegevuskavades, koalitsioonikokkulepetes. Põhiseadus kajastab kultuuripärandi kaitse kohustuslikkust. Muinsuskaitseametist on kujunenud arvestatav arvamusliider, kultuuri maine kujundaja. 

 

Toimib hea koostöö mälestiste omanike, kohalike omavalitsuste, muinsuskaitsealast õpet pakkuvate kõrgemate õppeasutuste, ajakirjanduse ja huvirühmadega. Muinsuskaitseamet on suuteline olema väärikas koostööpartner nii rahaliselt kui oskuste ja teadmistega. Muinsuskaitse andmekogu (infopank) on võimeline rahuldama ametnike ja kodanike vajadusi. Muinsuskaitseliste põhimõtete ja teadmiste jagamine  sisaldub üldhariduskoolide õppeprogrammides. Toimub pidev täiendkoolitus meistritele ja Muinsuskaitseameti töötajatele. Toetatakse avalikkusele suunatud teavitus- ja koolitusprogramme.

 

3. VÄÄRTUSED

Kultuuripärandi esemelist ja vaimset osa käsitletakse terviklikult. Väärtustatakse objekti koos ümbritseva keskkonnaga.

Haritus ja teadmistepõhisus – ameti töötajate kõrge professionaalsus, otsuste tegemisel tuginetakse uuringutele, antakse oma panus muinsuskaitsealaste teadmiste levitamisele ühiskonnas.

Laiapõhjalisus – koostöö erinevate partneritega ja ühiskonna kaasatus kultuuripärandi säilitamisse (asjade mälestiseks tunnistamine ning mälestiseks olemise lõpetamine kui avalik protsess) , “muinsusmõtlemise” sarnaselt “rohelise mõtlemise” kujundamine.

Järjepidevus – avalikkusele saadetav sõnum (läbi toetuste jm programmide) väärtuslikust pärandist, samuti uute väärtuste lisamine on järjepidev. Järjepidevust väärtustatakse ameti koosseisus, kus staažikate töötajatekõrval koolitatakse pidevalt välja uusi töötajaid.

Eesmärgipärasus – ametil on selged pikaajalised plaanid, millest lähtutakse oma igapäevases tegevuses.

Avatus – ameti andmekogud ja tegevuse alused (toetuste jagamise, planeeringute ning projektide kooskõlastamise, leevenduste tegemise otsused ja põhimõtted jmt) on avalikkusele kättesaadavad ning lahti mõtestatud.

Usaldusväärsus – ameti arvamusega arvestatakse, otsuseid tunnustatakse nii üksikisiku tasandil kui ühiskonnas laiemalt. 

 

4. STRATEEGILISED LÄHTEALUSED

Arengukava koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr. 302 "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord" (RT I 2005, 67, 522). Lisaks tugineb arengukava järgmistele strateegilistele dokumentidele:

• Muinsuskaitseseadus;
• Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava 2011–2014;
• Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused;
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia «Säästev Eesti 21»;
• 21.sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006-2015;
• Maaelu arengukava 2007-2013;
• Kultuuriministeeriumi 12. septembri 2006. aasta käskkiri nr. 253;
• Veneetsia harta;
• Firenze harta;
• 1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral;
• Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon;
• Kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon;

• Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus;

• Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon;

• Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon;
• Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvahelise Uurimiskeskuse põhikiri;
• Euroopa Kultuurikonventsioon;
• Kultuuripärandi väärtustamise, säilitamise ja kasutamise strateegilised alused;
• Veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon;
• Mereõiguse konventsioon;
• Läänemeremaade muinsuskaitse 4-nda foorumi lõppdokumendid;
• Euroopa Muinsuskaitsejuhtide igaaastaste foorumite lõppresolutsioonid;
• Asia- Europe Meeting (ASEM)  4-nda kultuuriministrite Požnan’i kohtumise lõppdokument;
• 8-nda ASEM Eesistuja Avaldus.

5. LÄHIAJA RÕHUASETUSED

• KKT-de väljastamine kinnismälestiste omanikele ja valdajatele, et kõik omanikud oleks informeeritud neile kuuluvatest mälestisest ning sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest;

• Kinnismälestistele kaitsevööndite määramine;

• Uuringute ja analüüside teostamine kultuurimälestiste väljaselgitamiseks ja nimekirjade ajakohastamiseks;

• Mälestiste kategoriseerimise metoodika väljatöötamine;

• Kultuuriväärtuslike asjade otsimise ja otsinguvahendite kasutamise regulatsiooni väljatöötamine ja rakendamine;

• Eelarveliste vahendite taotlemine Muinsuskaitseameti koosseisuliste ametikohtade 100 protsendiliseks täitmiseks;

• Teadusuuringute teostamine, et kaardistada ja hinnata säilinud ainelist kultuuripärandit;

• Pideva ja süsteemse uurimistegevuse tagamiseks vajaliku uurimisosakonna, mis tegeleb ka välitööde ning ekspertiiside teostamisega, loomine;

• Muinsuskaitseseadusega määratletud ülesannete täitmiseks vajaliku 4 ametikoha – ehitusinsener, arheoloog välitööde ja ekspertiiside alal, nõunik koolituste ja programmide alal (projektikirjutaja), 1 veealuste mälestiste spetsialist - taotlemine Muinsuskaitseameti struktuur lähiajal;

• Muuta ametinimetust „nõunik kinnismälestiste alal (arheoloogia)“ ametinetuseks  „veealuse kultuuripärandi nõunik“ ja ametinimetus „nõunik vallasmälestiste alal (väljavedu)“  ametinimetuseks „kultuuriväärtuste väljaveo nõunik“;

• Koostöös Eesti Meremuuseumiga luua veealuse kultuuripärandiga tegelemiseks eraldi osakonda 2-3 töötajaga (sh järelevalve, kaitse alla võtmine, projektid jne);

• Mälestiste omanike ja KOV ametnike koolitamine ning koostöö arendamine mälestiste kaitse paremaks korraldamiseks;

• Ainelise kultuuripärandi tutvustamiseks teavitusstrateegia koostamine;

• Muinsuskaitse tegevust toetavate vabatahtlike ühendustega pideva koostöö arendamine ja koostöölepete sõlmimine;

• Muinsuskaitse usaldusmeeste võrgustiku kaardistamine 2011.aastal ja sihipärane laiendamine;

• Mälestiste riskianalüüsi ja ohuplaani koostamine koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga. Koostööleping 2011.a.;

• Kultuuriväärtuste sisse- ja väljaveo osas koostöö tugevdamine Maksu- ja Tolliametiga;

• Veealuse kultuuripärandi säilimise tagamiseks koostöö tugevdamine Politsei- ja Piirivalveameti, Veeteedeameti ja Mereväega. Koostöölepingud 2011. a;

• Andmekogu pidev täiendamine uute andmetega;

• Andmekogusse lisanduva digitaalselt loodud ja digiteeritud informatsiooni pikaajalise, kvaliteetse säilitamise arendamine;

• Veealade efektiivse järelevalve ja dokumenteerimise ning veealuse kultuuripärandi säilimise tagamiseks projekti  SHIPWHER realiseerimine ning jätkuprojekti koostamine;

• Olemasolevate riiklike programmide ja arengukavade jätkamine (Pühakodade säilitamine ja areng; Mõisakoolide riiklik programm; Maa-arhitektuur ja –maastik. Uurimine ja hoidmine;  Eesti 20. saj (1870 – 1991.a.) väärtusliku arhitektuuri inventeerimine,kaardistamine ja analüüs;  Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine) ja uute arengukavade algatamine (linnused, muinasmälestised, veealune kultuuripärand, ajalooliste tuletornid,  pargid);

• Mälestiste säilitamiseks jagatavate toetuste suurendamine ja maksusoodustuste süsteemi välja töötamine mälestiste omanikele  tagamaks riikliku kultuuripärandi säilimise;

• Koostöös mälestiste omanike, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja teiste riiklike institutsioonidega lisavahendite taotlemine Euroopa fondidest või muudest välisallikatest mälestiste korrastamiseks ja hooldamiseks;

• Töö efektiivsemaks korraldamiseks töökoormuse uuringu läbi viimine, ülesannete jaotuse ja struktuuri analüüsimine ning vastavalt sellele vajalike ümberkorralduste tegemine;

• Kultuuripärandi säästva arengu tagamiseks koostöö keskkonnahariduse keskustega;

• Muinsuskaitse ja muuseumide vahelise koostöö parem planeerimine ja edendamine kasutades ERM omakultuuri osakonna võimalusi.

6. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

6.1. ORGANISATSIOONI TUGEVUSED:

• Kompetentne ja professionaalne personal;

• Töötajate tugev missioonitunne, Muinsuskaitseameti töötajad tajuvad oma olulist rolli kultuuripärandi säilitamisel;

• Traditsioonid ja järjepidevus muinsuskaitse töö korraldamisel;

• Tugev õiguslik baas (rahvusvahelised konventsioonid, muinsuskaitseseadus ja selle rakendusaktid);

• Heal tasemel rahvusvaheline koostöö erinevates töögruppides ja projektides Läänemere regioonis ;

• Avalikkusele lihtsalt ligipääsetav ja heal tasemel teave muinsuskaitsest: Muinsuskaitseameti koduleht, andmekogud (register, arhiiv, raamatukogu), mälestise omaniku käsiraamatud, teabevoldikud ja muud trükised;

• Maakonnainspektorite sõltumatus maakonna ja kohaliku omavalitsuse juhtidest otsuste tegemisel – otsuseid ei mõjuta poliitiliste jõudude ümberpaigutused kohalikul tasandil;

• Muinsuskaitseameti kollektiiv on hea sümbioos pikka aega muinsuskaitse vallas töötanutest ja nooremast põlvkonnast ehk kogemuste ja uuenduslikkuse hea tasakaal;

• Muinsuskaitselise töö korraldamisel koostööpartnerite (kohalikud omavalitsused, teised riigiametid ja vabaühendused) kaasamise kogemus.

6.2. ORGANISATSIOONI NÕRKUSED:

• Muinsuskaitseseadusega Ametile pandud ülesannete ja igaaastase Riigieelarve seadusega antavate võimaluste ebaproportsionaalsus muinsuskaitseseadusega seatud ülesannete kahjuks;

• Riiklike programmide ja valdkondlike arengukavade alafinantseeritus, objektide korrastamiseks ja korras hoidmiseks, vajalikus mahus uuringute teostamiseks ning töötasude maksmiseks;

• Aja ja inimressursi nappus sisukamaks koostööks teiste riigiametitega ja kõrgkoolidega;

• Pädevuse ja inimressursi ebapiisavus rahvusvahelise rahastamisega seotud projektide ettevalmistamiseks;

• Organisatsioonisisene aegalne ja lünklik infovahetus.
  

6.3. VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED:

• Tugev ja hästitoimiv Muinsuskaitseseadus;
• Ameti hea maine kujunemine:

1. Kompetentsuse tunnustamine partnerite ja omanike poolt;
2. Meedia tähelepanu oluline suurenemine;
3. Olukorra ja töötulemuste kohta teabe levitamine (positiivsete lahendite esitamine „uudise künnist“ ületavas vormis).

• Avalikkuse aktiivsuse ja huvi suurenemine pärandi säilitamise vastu;
• Tekib juurde objektide rahastamise allikaid (EL jm toetusfondid, rahastamist võimaldavad ja koostöövalmid omanikud);
• Aktiivne koostöö muuseumitega uuringute, teavitamise ja arheoloogilise järelevalve teemadel;
• Traditsioonilised materjalid on uuesti turule tulnud (lubimört, laast, linaseemneõli, puutõrv jmt);
• Elektrooniline süsteem võimaldab kiiremat asjaajamist, e-riik, riiklike andmekogude omavahelised seosed;
• Populaarne säästva arengu teema, mis on laialdasemalt seostatud keskkonnakaitsega, võimaldab rohkem tähelepanu tõmmata ka muinsuskaitsele;
• Kultuuriturismile suunatavate vahendite kasutamine mälestiste ja nende ümbruse säilitamiseks (turismiradade koostamisel võimalusel laiendada vaatamisväärsuste valikut vältimaks rutiinset „juba tuntud“ mälestiste üle-külastamist).

6.4. VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD OHUD:

• Muinsuskaitse ei ole poliitikas ja riigi tasandil prioriteetsete teemade seas (ei tule esile poliitilistes dokumentides);
• Ühiskonnas levinud arusaam muinsuskaitse mõiste teisejärgulisusest võrreldes looduskaitse mõistega keskkonnakaitse kontekstis.Keskkonnamõjude hinnangud ei arvestata piisavalt kultuuripärandi valdkonnaga;
• Muuseumite passiivsus koostöö korraldamisel muinsuskaitse vallas;

• Kultuuriturismis ja selle riiklikku rahastamist reguleerivates dokumentides muinsuskaitse problemaatika ebapiisav või asjatundmatu käsitlemine;
• Ebaselgus eelseisva Euroopa Liidu struktuurvahenditega seotud finantsperioodi võimaluste kohta;
• Kultuurimälestiseks olevaid hooneid ja ehitisi käsitleva osa puudumine Riigi kinnisvara strateegias;
• Üldine rahastamise nappus ja samas mõne objekti ülerahastamine;

• Ei piisa meistreid ja projekteerijaid objektide nõuetekohaseks korrastamiseks ning meistrite töö on kallis;
• Traditsiooniliste materjalide kõrged hinnad;
• Aktiivsed, aga asjatundmatud objektide korrastajad, kes võivad hea asemel kurja teha;
• Restaureerimiseks sobimatute ehitus- jm materjalide lai sortiment ning eksitav reklaam (info) materjalide ja tehnoloogiate kasutamise võimaluste kohta;
• Elektrooniliste süsteemide avarii korral muutub Amet vähemefektiivseks.

6.5. PEAMISED SAAVUTUSED:

• Püsiv, missioonitundega ja professionaalne töötajaskond;
• Valdav osa mälestiste omanikest on neile kuuluvatest mälestistest teavitatud;
• Muuseumite kaasamiseks on algatatud üleriigiline konkurss „Aasta muinsuskaitsja muuseumist“;
• Kodanikuühiskonna kaasamiseks on kokku kutsutud „Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud“;
• Kultuurimälestiste mitmekesisem andmekogu Eestis (arhiiv, raamatukogu, register);
• Maakondades loodud koostööpartnerite võrgustik (maavalitsus, omavalitsused, MTÜ-d jms);
• Välja on töötatud  muinsuskaitseseadus ja selle rakendusaktid, mida pidevalt ajakohastatakse;
• Erinevate alusuuringute programmide rakendamise alustamine;
• Kultuurimälestiste riikliku registri üleviimine uuele, varasemast pikemas perspektiivis arendusi võimaldavale platvormile;
• Kultuurimälestiste riikliku registri X-tee ühendused paljude teiste riiklike andmekogudega (nt. Looduskaitse, Ehitisregister, Maa-ameti katastrikaart, Kodanikuportaal jne);
• Ameti siseses kommunikatsioonis on üleriigiliselt kasutusele võetud videokonverentsi süsteem, SKYPE,  mobiilne internet;
• Avalikkusele, omanikele ja muinsuskaitse spetsialistidele suunatud trükiste perioodiline väljaandmine.

7. STRATEEGILISED EESMÄRGID

7.1. EESMÄRK 1: Muinsuskaitseameti kõrge professionaalsus ja võimekus oma ülesannete täitmisel

Indikaatorid:

• Eritingimuste koostamise ja arheoloogiliste eeluuringute teenus on välja arendatud;
• KKT-d mälestiste omanikele või valdajatele on väljastatud;
• Avaldused kinnismälestised kohta on tehtud kinnistusraamatusse;
• Toetuste vajadus täpsustatud ja senise mõju analüüs teostatud;
• Arhitektuuri konservaatori kutsestandardite rakendamiseks on Muinsuskaitseseadust muudetud;
• Koostöös kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja teiste riiklike institutsioonidega on otsitud võimalusi lisavahendite saamiseks Euroopa fondidest või muudest välisallikatest mälestiste korrastamiseks ja hooldamiseks;
• Organisatsioonikultuuri ja püsivate töösuhete väärtustamiseke on investeeritud plaanipäraselt töötajate täiendõppesse ja töökeskkonda;
• Hiljemalt 2014. aastaks on komplekteeritud planeeritud tegevustele vastav kollektiiv. Selleks on 2011.a. analüüsitud Muinsuskaitseameti struktuuri ning läbi viidud ametikohtade hindamine;
• Alates 2011.a. viiakse kord aastas läbi omaniku/koostööpartneri ning ametisiseseid rahulolu uuringuid ning tehakse neist töökorralduse parendamiseks vajaliku järeldused.

7.2. EESMÄRK 2: Ajakohane ja kasutajasõbralike lahendustega kultuurimälestiste andmekogu

Indikaatorid:

• Mälestistega seotud ja mälestistest huvitatute sihtgrupid ja nende vajadused on välja selgitatud;
• Andmekogu ajakohastatud ning kasutajaliides muudetud kasutajasõbralikuks;
• Rahvusvahelisel tasandil avaliku kasutajale ligipääsetav infomaht on suurenenud;
• Pidevalt toimub registri ja Muinsuskaitseameti kodulehe arendamine;
• Kõikidele mälestiste kohta on registrisse sisestatud mälestise tunnused, kirjeldus ja üldseisukord ning foto;
• Algselt kogu, komplekti vms moodustanud, kuid üksikesemetena registrisse võetud, vallasmälestiste  kollektsiooniks taaskoondamine registris.

7.3. EESMÄRK 3: Kultuuriväärtuste väljaselgitamine ja nimekirjade ajakohastamine toimub pidevalt.

Indikaatorid:

• On välja töötatud valdkonnauuringute läbiviimise metoodika;
• On alustatud valdkonnauuringutega koolimajade teemal;

• Avaliku kasutaja jaoks on otsinguvõimalused laiemad ja süsteemsemad;
• Temaatilistest valdkonnauuringutest on jätkatud 9:

1. maapiirkonna ühiskondlikud hooned ja rajatised;
2. kirikuaiad ja kalmistud;
3. kirikutekstiilid;
4. tuulikud ja veskid;
5. EELK kirikuhooned ja sisustus;
6. õigeusu kiriku varemete uuringud;
7. hauaplaadid;
8. Peipsiääre traditsiooniline külaarhitektuur;
9. veealune kultuuripärand.

 

• On välja töötatud veealuse kultuuripärandi, parkide, kalmistute ja taluarhitektuuri hooldustööde juhendite metoodika;
• Muinsuskaitsealade esialgne inventeerimine ühtse vormi järgi teostatud ja registris andmed sisestatud;

• Avariilises seisukorras olevatele mälestistele on teostatud tehnilise olukorra ekspertiis;
• Mälestiste nimekirjad on üle vaadatud, mille käigus on välja arvatud tunnused kaotanud mälestised ning lähtudes valdkonna uuringutest, lisatud nimekirja uusi mälestisi;
• Kinnismälestised ja nende kaitsevööndid on kantud Maa-ameti kaardile;
• Andmete täpsustamiseks registris on koostatud mälestiste nimede muutmiste loetelud.

7.4. EESMÄRK 4: Kõrge muinsuskaitsealane teadlikkus ühiskonnas

Indikaatorid:

• 2012. Aastaks on välja töötatud teavitusstrateegia ainelise kultuuripärandi tutvustamiseks;
• Lähtuvalt aktuaalsetest probleemidest on regulaarselt läbi viidud koolitused ja infopäevad erinevatele sihtrühmadele;
• Infomaterjalid on koostatud ja levitatud. Aastas ilmub vähemalt 4 teemakohas trükist;
• Regulaarselt on ilmunud „Muinsuskaitse aastaraamat“, „Arheoloogilised välitööd Eestis“ ja „Pargi almanahh“;
• Jätkub raamatute ilmumine sarjades „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisutus“;
• Koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga algatatud üldhariduskoolide õppekavadesse muinsuskaitse ja kultuuripärandi teema lülitamine valikainena või osana ajalooõppest programmi väljatöötamine  (Haridus- ja Teadusministeeriumi 2010/2011 aasta riikliku õppekava kohaselt on seatud eesmärgiks tõsta õpilaste väärtuspädevust  kultuuripärandi hindamise ja väärtustamise osas);
• Korduvate ettekirjutuste ja mälestiste tahtlike rikkumiste arv on vähenenud;
• Kultuuriväärtuslikud objektid, nende kompleksid ja väärtuslikud maastikud on ühiskonnas laiemalt teadvustatud, säilitatud ja hooldatud. Mõistetakse, et selline keskkond teeb meid kultuuriliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult tugevamaks, iseteadvamaks ja huvipakkuvamaks;
• Mõistetakse vajadust säilitada kultuuripärand tulevastele põlvedele autentsel kujul.

8. MEETMED

8.1. MEEDE 1: Kaitse korraldamine ja järelevalve teostamine

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab kultuurimälestiste säilitamiseks nõustamistöö edendamist, vajalike piirangute seadmise, lubade väljastamise ja järelevalve korraldamisega seotud tegevusi.

 

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• KKT-de väljastamine omanikele ja valdajatele, et kõik omanikud oleks informeeritud neile kuuluvatest mälestisest ning sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest;
• Kõik mälestised on inspekteeritud;
• Suhtlemine mälestiste omanikega ja valdajatega, maavalitsustega, kohalike omavalitsustega, kodanikeühendustega muinsuskaitsealase selgitustöö ja nõustamise tagamiseks;
• Kinnismälestistele kaitsevööndite määramine tagamaks kõigile mälestistele optimaalne piiranguvöönd;
• Lubade väljastamine ja kooskõlastuste andmine mälestistel või kaitsevööndites toimuvateks töödeks;
• Mälestiste piiride määratlemine, et kõik maa-alalised mälestised oleks täpselt määratletud ja kaardile kantud;
• Mälestiste kaitse alla võtmise kontseptsiooni arendamine, et tagada riiklik kaitse kultuuripärandi olulisematele väärtustele;
• Seadusandluse arendamine ja täiendamine muinsuskaitselise töö paremaks korraldamiseks;
• Tegevusluba omavate spetsialistide koolitamine, mis aitab kaasa konserveerimis- ja restaureerimistööde, projektdokumentatsiooni, aruannete ning praktilise töö kvaliteedi tõstmisele;
• Arengukavade koostamine ja kaasajastamine tagamaks süsteemse ja  muinsuskaitselise töö arendamise;
• Usaldusmeestega koostöö arendamine mälestiste kaitse korraldamisel.

 

Uued algatused

• Eritingimuste koostamine ja arheoloogiliste eeluuringute teostamine, mis aitab otsustada mälestistel plaanitavate tööde ulatuse ja vajalikkuse üle;
• Kohaliku kaitse vajadus selgitatakse mälestiste kategoriseerimise metoodika väljatöötamise raames;
• Kultuuriväärtusega leidude registri arendamine, mis aitab takistada illegaalset kauplemist kultuuriväärtusega leidudega;
• Koostöö muuseumidega uuringute ja järelvalve teostamiseks.

8.2. MEEDE 2: Kultuuriväärtuste hooldamise ja korrastamise toetamine

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab tegevusi, mis on seotud kultuuriväärtuste säilitamiseks antavate toetuste ja programmide elluviimisega.

 

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• Uuringute teostamise ja eritingimuste koostamise toetamine, mis vähendab omaniku kulusid;
• Olemasolevate riiklike programmide ja arengukavade  jätkamine (Pühakodade säilitamine ja areng; Mõisakoolide riiklik programm; Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine; Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine; Eesti 20. saj. (1870 – 1991.a.) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs;
• SRIK-de tegevuse toetamine restaureerimisalase info levitamiseks;
• Muinsuste säilitamiseks jagatavate toetuste suurendamine tagamaks riikliku kultuuripärandi säilimise.

 

Uued algatused:

• Uute arengukavade algatamine (linnused, muinasmälestised, pargid, kalmistud veealune kultuuripärand;
• Töötatakse välja omanikele eri mälestise liikide hooldamisjuhendid;
• Maksusoodustuste süsteemi välja töötamine mälestiste omanikele;
• Koostöös kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja teiste riiklike institutsioonidega Euroopa fondidest või muudest välisallikatest lisavahendite taotlemine mälestiste korrastamiseks ja hooldamiseks.

8.3. MEEDE 3: Andmekogu arendamine ja ajakohastamine

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab kultuuriväärtuste andmekogusid ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisega seotud tegevusi.

 

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• Andmekogu kasutajaliidese muutmine kasutajasõbralikumaks, mis aitab tavakasutajal info kergemini leida (muuta registris avalikult nähtavaks varastatud kunstimälestiste andmed ja fotod);
• Andmekogu pidev täiendamine uute andmetega;
• IT-lahenduste arendamine ja osatähtsuse suurendamine info kättesaadavuse ja töö paremaks korraldamiseks.

 

Uued algatused:

• Andmekogude osaline tõlkimine inglise keelde loomaks võimalust kasutada andmekogusid rahvusvahelisel tasemel.

8.4. MEEDE 4: Teenuste pakkumise võimekuse suurendamine

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab tegevusi, mis aitavad süsteemselt ja teadmistepõhistele otsustele tuginedes suunata muinsuskaitsealast tegevust ning hõlmab uuringuid, teadustegevust, standardite ja kaitsemeetmete väljatöötamist ja kultuuriväärtuste inventeerimist.

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• Valdkonna- ja ülduuringute, ekspertiiside ja arheoloogiliste uuringute  teostamine kultuuriväärtuste väljaselgitamiseks ja nimekirjade ajakohastamiseks;
• Kaitsemeetmete välja töötamine mälestiste säilimise tagamiseks;
• Teadusuuringute teostamine, et kaardistada ja hinnata säilinud materiaalset pärandit;
• Kultuuriväärtuste inventeerimine ja standarditevälja töötamine mälestiste seisukorra hindamiseks ja andemete süstematiseerimiseks;
• Uuringute korraldamine arheoloogiamälestiste piiride, kaitsevööndite ja kultuurkihi kindlaks tegemiseks.

 

Uued algatused:

• Muinsuskaitseamet sõlmib koostöölepped eesti kõrgkoolidega uuringute teostamiseks ja täiendõppe kaasorganiseerimiseks;
• Muuseumid kaasatakse muinsuskaitsealaste uuringute, teavituse ja arheoloogilise järelevalve teostamisse;
• Pideva ja süsteemse uurimistegevuse tagamiseks luuakse uurimisosakond, mis tegeleb sealhulgas välitööde ning ekspertiisidega;
• Avariitööde ja arheoloogiamälestiste hooldamise hooldustööde kava välja töötamine, sealhulgas välitööde grupi loomine.

8.5. MEEDE 5: Elanikkonna (eelkõige omanike ja kohalike omavalitsuste) teadlikkuse tõstmine

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab avalikkusele ja kultuuriväärtuste omanikele suunatud pärandi säilitamise alaseid koolitus- ja teavitustegevusi.

 

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• Omanike ja KOV ametnike koolitamine ja koostöö arendamine mälestiste kaitse paremaks korraldamiseks;
• Omanike teavitamine nende valduses olevate kultuuriväärtuste väärtusest ja säilitamiseks vajalikest tegevustest;

• Hooldusteavituse teostamine tagamaks õigete materjalide, võtete ja lahenduste kasutamist mälestise hooldamisel;
• Kampaaniate ja ürituste korraldamine kultuuripärandi tutvustamiseks;
• Infomaterjalidevälja töötamine ja levitamine kultuuripärandi tutvustamiseks ja säilitamiseks vajalikest tegevustest;
• Muinsuskaitseameti kodulehekülje pidev arendamine kultuuripärandi tutvustamiseks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks.

 

Uued algatused:

• Koduleheküljele muinsuskaitseteemalise foorumi loomine, kus toimub kultuuripärandi ja selle säilitamiseks vajalike tegevuste tutvustamine, küsimustele vastamine ning kultuuriväärtuste- ja restaureerimisteemaliste arutelude arendamine;
• Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös üldhariduskoolide õppekavadesse muinsuskaitse ja kultuuripärandi teema lülitamise algatamine valikainena või osana ajalooõppest programmi välja töötamine;
• Ainelise kultuuripärandi tutvustamiseks teavitusstrateegia koostamine;
• Restaureerimisalase nõustamiskeskuste kontseptsiooni väljatöötamine  (koostöös kohalike omavalitsuste ja SRIK-dega);
• Perioodiliselt tähelepanuväärsete mälestiste tutvustamine Muinsuskaitseameti koduleheküljel ja meedias.

8.6. MEEDE 6: Koostöö arendamine partneritega

Meetme lühikirjeldus:

Meede hõlmab koostööd erinevate partneritega õigusruumi kujundamiseks, muinsuskaitselise töö korraldamiseks omavalitsustes ja vabatahtlike ühenduste kaudu.

 

Olulisemad tegevused ja nende vahetud tulemused:

• Koostöö arendamine Riigikogu muinsuskaitse ühendusega muinsuskaitse sõnumi viimiseks Riigikogusse;
• Koostöö arendamine mäluasutustega (muuseumid, arhiivid) kultuuripärandi uurimiseks ja tutvustamiseks;
• Haldus- ja koostöölepingute sõlmimine kohalike omavalitsustega muinsuskaitselise töö korraldamiseks;
• Koostöö arendamine ja koostöölepingute sõlmimine Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Mereväe ja Veeteede Ametiga veealuse kultuuripärandi kaitse korraldamiseks; Maksu- ja Tolliameti; Maa-ameti; Keskkonnaameti ja Päästeametiga;
• Muinsuskaitse tegevust toetavate vabatahtlike ühendustega pideva koostöö arendamine ja koostöölepete sõlmimine ;
• Muinsuskaitse usaldusmeeste võrgustiku kaardistamine 2011.aastal ja sihipärane laiendamine.

 

Uued algatused:

• Muinsuskaitse usaldusmeestele teabepäevade ja koolituste korraldamine;
• Töö ajakirjanikega (ka nende koolitamine), teabepäevade ja ringsõitude korraldamine;
• Mälestiste ohuplaani koostamine koostöös Politsei-  ja Piirivalveameti ning Päästeametiga.

9. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE

 

Muinsuskaitseameti arengukava edukaks elluviimiseks on ametis vaja arendada järgmisi valdkondi:

 

1.       Inimressurss

• Muinsuskaitseameti töötajate arv on jäänud samaks olukorras, kus töökoormus on mitmekordistunud;
• Amet vajab nõunikku koolituste ja programmide alal (projektikirjutajat);
• Järelevalve tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning mälestiste paremaks korrastamiseks vaja vähemalt 2 vaneminspektorit igas maakonnas;
• Peainspektorite osakond vajab 2   ehitusinseneri;
• Registriosakond vajab töö kvaliteedi tõstmiseks ja registritoimingute kiiremaks ja süsteemsemaks korraldamiseks kinnistusraamatu spetsialisti ja registripidajat;
• Restaureerimisosakond vajab omanike ja inspektorite parema juhendamise ja avalikkuse süstemaatilise teavitamise jaoks 2 metoodika arendamisega tegelevat spetsialisti;
• Kultuuriväärtustest pideva ajakohase ülevaate tagamiseks on vaja luua uurimisosakond, mille koosseisus on 3 arheoloogi, 2 inseneri, 2 arhitekti, 2 projektieksperti, 2 kunstiajaloolast, 2 ajaloolast ja 1 looduspärandit tundev spetsialist;
• Veealuse kultuuripärandi dokumenteerimiseks, monitooringuks ja järelevalveks on vaja luua koostöös Eesti Meremuuseumiga ametikohad 4 allveearheoloogile ja 1 tehnikule.  

2.       Koolitus

• Sisekoolituste korraldamine inspektoritele, restaureerimise, planeeringute, projektide lugemise teemadel ja omanikusõbralikule teenindusele;
• Spetsialistide erialased koolitused individuaalse plaani alusel;
• Spetsiifiliste tarkvaraprogrammide ja tehniliste seadmete kasutamise sisekoolitus kõigile töötajatele.

3.       Tehniline baas

• Tarkvaraprogrammidest on vaja kaardi tarkvara programmide uuendatud verisooni kaardi materjalidega töötamiseks;
• Järelevalve operatiivsuse suurendamiseks ning maakonnainspektorite lisandumisel on vaja lisaks olemasolevale 10 autot;
• Sonari ja allveeroboti hankimine allveepärandi uuringute teostamise võimaldamiseks;
• Videokonverentsi süsteemi arendamine maakonna kontorite ja keskuse vahel.

 

4.       Uute ruumide muretsemine

• Kultuuriväärtuslike leidude ja detailide laod, depositoorium tuumikuga Tallinnas. Igas maakonnakeskuses alustada läbirääkimisi võimalusel ruumi omavate muuseumidega, politseiga ja KOV i esindajaga, kes saaks ajutise hoidmise vajadusel vastu tulla ruumi leidmisel;
• Arhiivi hoidlaruumide suurendamine;
• Loodava uurimisosakonna ruumid.

5.       Muud vahendid ja materjalid

• Mälestiste tähised;
• Inspektorite tööriided;
• Raamatukogu fondi suurendamine.

6.       Korralduslikud tegevused

• Uuringute rahastamise süsteemi muutmine – uuringute tellimine ja rahastamine peab toimuma Muinsuskaitseameti kaudu, et tagada nende ühtlane tase ja kvaliteet;
• Inimressursi vajaduse täpsustamiseks ja töö efektiivsemaks korraldamiseks viia läbi töökoormuse uuring, analüüsida ülesannete jaotust ja struktuuri ning teha vastavalt sellele vajalikud ümberkorraldused;
• Töötasude suurendamine palkade konkurentsivõime tagamiseks ning motivatsioonisüsteemi arendamine;
• Ametisisese info liikumise süsteemi arendamine. 

10. TEGEVUSPLAAN

Organisatsiooni arengukava elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel, mille vormid kinnitab rahandusminister iga eelarveaasta kohta. Üheaastane tegevuskava tuleb esitada arengukava esimese aasta kohta arengukava lisana.

 

11. ARENGUKAVA FINANTSPLAAN

Arengukava finantsplaan esitatakse aastate kaupa meetmete lõikes (sh eraldi tegevuskulud ning investeeringud). Oluline on näidata uuteks algatusteks ja suuremahulisteks projektideks vajaminevaid ressursse.